Dán jagi gárvánit Kárášjoga Spesialistadearvvašvuođaguovddáža plánat. Dohko mis lea áigumuš čohkket spesialistadearvvašvuođa fálaldagaid. Mii doaivut dat nanne fálaldaga. Sámi náššuvnnalaš gealboguovddáš (SANKS) lea deháleamos oassi ođđa fálaldagas, ja mis lea áigumuš čohkket buot fálaldagaid ovtta dállui.

Spesialistadearvvašvuođafálaldaga hástalus lea áddet sámegiela ja sámi kultuvrra. Ferte áddet sihke giela ja kultuvrra jos galgá áddet dávddaid, ja áddet movt sápmelaš vásiha iežas dávdda. Mii jáhkkit ahte sámit ožžot dan fálaldaga maid sii dárbbašit, muhto mii leat dattetge dutkamin gávdnan dihte lea go duođaid nu.

Vuosttaš háve 1993

Dárogillii álbmotbeaivvis leat guokte nama «samefolkets dag» ja «samisk folkedag». Sámekonferánsa 1992 mearridii ávvudit dán beaivvi sihke Norggas, Suomas, Ruoŧas ja Ruoššas. Vuosttaš háve 1993 ja seammás álggahuvvui maid ON riikkaidgaskasaš eamiálbmotjahki rahpandoaluin Kárášjogas.

Jente i samekofte i fabrikkSámi riikkačoahkkin 1917

Sámiid vuosttaš riikkačoahkkin lei guovvamánu 6. beaivvi 1917 Metodistagirkus Roandimis, ja danne dát beaivi válljejuvvui sámi álbmotbeaivin. Davvi- ja lullisámit čoahkkanedje vuosttaš háve stuorra čoahkkimii ságastallat oktasaš áššiid birra. Elsa Laula Renberg lei son guhte čohkkegođii sápmelaččaid ja gohčui badjelaš čuođi dievdduid ja nissoniid čoahkkimii.

Sámit okta álbmot

Sámi álbmotbeaivvis leat guokte nama dárogillii «samefolkets dag» ja «samisk folkedag». Guokte nama leat šaddan danne go álbmotbeaivvi-doaba leat jorgaluvvon iešguđet láhkai. Buohkat eai leat liikon dárogieldoahpagii «nasjonaldag» ja geažuhan ahte nášuvnna doahpaga sáhttá geavahit dušše dalle go álbmotgis lea sierra stáhta. Muhto Sámekonferánsa celkkii ahte sámit leat okta álbmot (nášuvnda) ja ahte sáhttá leat nášuvdna vaikko iie leat sierra stáhta. Sihke Sámekonferánsa (Sámiráđđi) ja davviriikkaid sámedikkit leat geavahišgoahtán doahpaga «nasjonaldag» dárogillii.

 

 


Vi bygger vår framtid, fra valget 2009. Foto: Sametinget

Nášuvnnaid rájáid rastá

Guovvamánu 6. beaivvi ávvudit sámi ássanguovllus Sámis máŋggaláhkai. Norggabealde ávvudit mánát ja nuorat, skuvllat ja mánáidgárddit ohppet sámiid birra ja eambbosat go ovdal bovdejit ávvudemiide. Ávvudemiin lea dábálaš čiŋadit gávttiin, návddašit kultuvrralaš ovdanbuktimiid ja boradit ovttas.

Almmolaš oktavuođain lea dábálaš levget, sárdnidit ja lávlut Sámi soga lávlaga.

Rein i Sevettijervi

Rein i Sevettijervi. Foto: Grete Birgithe Åsvang

Fabian Stang borada

Oslo suohkan láve bovdet sámiid iđitborramušaide ráđđeviesus. Álggos buohkat deaivvadit Ráđđeviesu tráhppás diibmu 09.00 guovvamánu 6. beaivvi ja ovttas lávlot Sámi soga lávlaga mii maiddái gullo Ráđđeviesu bielluin. Dasto levgejit ja boradit ja ovttastallet Oslo ráđđeviesu ávvudanlanjain.

Árbevirolaš sámi borramuš lea dehálaš sámi álbmotbeaivvi ja sámit lávejit deaivvadit boradit. Bohccobiergomális lea dábálaš, dahje guollemális dahje juo eará biergomális (gáldu Wikipedia)